Liigeshaiguste vormid

Liigeshaiguste hulka kuuluvad näiteks osteoartroos, reumatoidartriit ja anküloseeriv spondüliit. Need haigused võivad kahjustada põlve-, puusa- ja käeliigeseid ning lülisammast. Liigeshaigustega kaasnev valu võib takistada igapäevatoimetuste tegemist ja põhjustada elukvaliteedi langust.

Et kindlaks teha, mis tüüpi liigeshaigusega on tegemist, tuleks pöörduda arsti poole ning koos temaga vaevuste osas nõu pidada. Alljärgnev info aitab paremini kolme erineva haigusvormi vahel vahet teha.

Kolme liigeshaiguse vormi lühike võrdlus


Osteoartroos (artroos) Täiskasvanute reumatoidartriit (RA) Anküloseeriv spondüliit (AS)
Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas.

Valu võib olla ka väga tugev. Artroos võib põhjustada invaliidistumist.
Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel.

Reumatoidartriit (RA) on põletikuline haigus, kus liigesepõletiku kutsub esile häire organismi immuunsüsteemis, mitte liigeste koormusest põhjustatud kulumine. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas sünooviumis, mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased sidekoed ja lihased. Reumatoidartriidi korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Liigesekahjustus tekivad sümmeetriliselt, sagedamini randme-, kämbla- ja pöialiigestes, kuid haaratud võivad olla, küünar-, õla-, puusa- ja hüppeliigesed, aga ka kael. RA võib põhjustada isutust, palavikku, väsimust ja aneemiat. RA on krooniline haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. RA esineb sagedamini naistel. Spondüliidid e. spondüloartropaatiad on põletikuliste liigesehaiguste grupp, mille korral on põletikust haaratud peamiselt lülisammas (kreeka k spondylo), aga ka jäsemete liigesed (artropaatia). Selle nimetuse alla on paigutatud erinevad haigused nagu näiteks anküloseeriv spondüliit, psoriaatriline artriit, reaktiivne artriit, põletikulise soolehaigusega kaasnev artriit jne. Kõigil neil haigustel on ühesugused tunnusjooned: põletikuline alaseljavalu, mida põhjustab põletik ristluu-niudeluu liigeses; kõõlusepõletikud, kõõluse kinnituskoha põletikud (entesiit), liigesepõletik ühes-kahes, enamasti jalaliigeses. Haigus kulgeb krooniliselt ägenemiste ja vaibumistega ning võib lülisamba täielikult või osaliselt jäigastada. Sageli esineb haigus perekonniti ja algab noores eas – 15-35 eluaastal.
EE-0003-DIA-O2-2017
Viimati uuendatud tehtud veebruar 2017.