Osteoartroos (artroos) on sageli esinev liigesehaigus, mis põhjustab valu ja liikumistakistust. Selle tekkepõhjused pole täpselt teada ning tänapäeval puudub ka põhjuslik ravi. Siiski on võimalik vaevusi leevendada ning elukvaliteeti parandada. Veebilehel räägimegi sellest lähemalt.

Osteoartroos (artroos, lad k. osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg – liigeste jäigastumine. Artroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks.

See on kõige sagedamini esinev liigeseprobleem, mille all  kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 artroosi haige olemasolu. Elanikkonna vananemisega haigestumine pidevalt suureneb.¹ Siiski pole artroos ainult vanemaealiste inimeste probleem, haigestuda võivad ka nooremad.

Artroos ei kahjusta ainult liigesekõhre, vaid haarab liigest tervikuna.

Põletik haarab liigese sisemisi kudesid – liigesekapslit, liigeseõõnt seest katvat sünoviaalkesta ning ligamente ehk liigesesidemeid.

Luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr kulub ja õheneb ning kõhrealune luu kahjustub ja pakseneb. “Osteo” tähendab luud, seepärast nimetatakse haigust osteoartroosiks.

Nagu ka teistel kroonilistel haigustel puudub osteoartroosil spetsiifiline põhjus. Haiguse teket mõjutavad mitmed faktorid, sealhulgas pärilikkus ja elustiil.

Artroosi esineb kõigi rasside ja elualade esindajatel. Tavaliselt tekib see pärast 45. eluaastat. Alla 55 aasta vanuses esineb seda enam meestel, pärast 55. eluaastat aga enam naistel.

Artroosi diagnoosimine

Artroosi diagnoosimiseks küsib arst Sinu varasemate haiguste ning praeguste vaevuste kohta. Siis vaatab ta Su läbi, pöörates erilist tähelepanu liigestele ja nende liikuvusele. Tavaliselt diagnoositakse artroosi alles siis, kui liigesevalu ja kangus muutuvad püsivateks ning röntgenülesvõttel on näha kõhrekahjustuse tagajärjel tekkinud luukahjustus. Kaasajal püütakse leida meetodeid artroosi varasemaks avastamiseks.

Mida artroosi korral ette võtta?

Artroosi pole võimalik välja ravida. Tänapäevane ravitaktika keskendub liigesevalu ja -jäikuse leevendamisele, et säilitada elukvaliteeti ning võimet igapäevategevustega hakkama saada.  Artroosi raviskeemid keskenduvad valu leevendamisele. Ravi võib olla efektiivne, kuid artroosiga toimetulekuks on ka palju muid võimalusi.

Esimeseks sammuks  iseenda aitamisel peaks olema artroosi kohta info hankimine, et teada, millega on tegu.  Seejärel peaks haigusest ja sellest, kuidas see Sinu elu mõjutab, rääkima oma perekonna ja tervishoiutöötajatega. Valu leevendamiseks, liikumisvõime säilitamiseks ning haiguse progresseerumise vältimiseks on mitmeid võimalusi.

Kas Teil on osteoartroos?

Artroosi esineb kõigi rasside ja elualade esindajatel. Tavaliselt tekib haigus pärast 45. eluaastat. Alla 55 aasta vanuses esineb seda enam meestel, pärast 55. eluaastat aga enam naistel. Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel.¹ Üks võimalik põhjus on see, et naiste laiemad puusad põhjustavad põlveliigestele suuremat koormust.

Liiguta kursor erinevate värvidega tähistatud kehaosadele, et teada saada, millist mõju artroos neile avaldab.

Liigeshaiguste vormid

Liigeshaiguste hulka kuuluvad näiteks osteoartroos, reumatoidartriit ja anküloseeriv spondüliit. Need haigused võivad kahjustada põlve-, puusa- ja käeliigeseid ning lülisammast. Liigeshaigustega kaasnev valu võib takistada igapäevatoimetuste tegemist ja põhjustada elukvaliteedi langust.

Et kindlaks teha, mis tüüpi liigeshaigusega on tegemist, tuleks pöörduda arsti poole ning koos temaga vaevuste osas nõu pidada. Alljärgnev info aitab paremini kolme erineva haigusvormi vahel vahet teha.

Kolme liigeshaiguse vormi lühike võrdlus

Osteoartroos (artroos)	Täiskasvanute reumatoidartriit (RA)	Anküloseeriv spondüliit (AS)
Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas. Valu võib olla ka väga tugev. Artroos võib põhjustada invaliidistumist. Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel.	Reumatoidartriit (RA) on põletikuline haigus, kus liigesepõletiku kutsub esile häire organismi immuunsüsteemis, mitte liigeste koormusest põhjustatud kulumine. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas sünooviumis, mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased sidekoed ja lihased. Reumatoidartriidi korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Liigesekahjustus tekivad sümmeetriliselt, sagedamini randme-, kämbla- ja pöialiigestes, kuid haaratud võivad olla, küünar-, õla-, puusa- ja hüppeliigesed, aga ka kael. RA võib põhjustada isutust, palavikku, väsimust ja aneemiat. RA on krooniline haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. RA esineb sagedamini naistel.	Spondüliidid e. spondüloartropaatiad on põletikuliste liigesehaiguste grupp, mille korral on põletikust haaratud peamiselt lülisammas (kreeka k spondylo), aga ka jäsemete liigesed (artropaatia). Selle nimetuse alla on paigutatud erinevad haigused nagu näiteks anküloseeriv spondüliit, psoriaatriline artriit, reaktiivne artriit, põletikulise soolehaigusega kaasnev artriit jne. Kõigil neil haigustel on ühesugused tunnusjooned: põletikuline alaseljavalu, mida põhjustab põletik ristluu-niudeluu liigeses; kõõlusepõletikud, kõõluse kinnituskoha põletikud (entesiit), liigesepõletik ühes-kahes, enamasti jalaliigeses. Haigus kulgeb krooniliselt ägenemiste ja vaibumistega ning võib lülisamba täielikult või osaliselt jäigastada. Sageli esineb haigus perekonniti ja algab noores eas – 15-35 eluaastal.

¹ Osteoartroosi ravijuhend Eestis